RAPORT no 3

Ja nüüd on siis 25. november... Eelmised postitused tegin kodus ette ära, et muidu ei püsi meeles, mida kõike pean teile rääkima.

Hetkel istun Simferoopolis internetipunktis... jess... lõpuks ometi leidsin võimaluse!!!

Nüüd nagu ei oskagi kohe midagi...

Eile nägin ära musta mere - me olime Endaga kutsutud külla Jevpatoria linna ühele vanapaarile. Väga tore linn...

Ma sõin eile seal esimest korda elus tseburekki - juurviljatäidisega - no mine metsa kui maailma parim toit, tõesti!

Rita hakkab meile mõlemale vaikselt närvidele käima... nii selle seebikavaatamisega, kui oma totaalse negatiivsusega (ma pole elus näinud NII negatiivset inimest, kellel iga ettepaneku ja asja peale on kohe nina vingus ja midagi halba vastu öelda. Ta lihtsalt arvab kõikidest asjadest halvasti!), kui ka sellega, et me külmas majas elama peame. See tähendab siis seda, et majas on gaasiküte (see tähendab mingit vana jubedat gaasiahju), mille pererahvas lülitab sisse alles kella viie-kuue ajal õhtul, siis kui neil endal hakkavad käed-jalad vaikselt jäässe minema ja meie ammu läbi külmunud oleme. Ses suhtes et... me mõlemad maksame talle üüri (mina kusjuures veel poole rohkem kui Enda) ja tahaks selle eest kasvõi sooja tuba saada, aga mida pole, see on soe tuba...

Aga ega ma ei vingu... meil siin juba vaikselt plaanid peas küpsevad, mida teha selleks, et olukord paraneks...

(see vene\ukraina klaviatuur hakkab mind vaikselt hulluks ajama)

Ahh...

Ega mul polegi hetkel midagi tähtsamat öelda, kui et ma Teid kõiki iga päevaga üha rohkem igatsema olen hakanud...

Rauli ma näen lihtsalt igal öösel unes...

Ja suur aitähh Sulle kallis Duubel, selle ilusa varaöise sõnumi eest... see tegi mu olemise väga soojaks :)

Igatahes...

Muahh!!!