RAPORT no 7

No ei ole mul mitte aega Simferoopolisse minna, et oma valmiskirjutatud raportid üles riputada  Peate veel ootama!

Jõulupidu läheneb ähvardava kiirusega – täna on juba teisipäev, laupäeval ongi pidu. Ma ei mäleta, kas olen Teile juba öelnud, et mul on ka jõulunäidendis üks pisike roll mängida – ma nimelt olen jõuluingel :P

Noortekeskuse ruumid on valmis... võiks vabalt lapsed juba sisse lasta, aga kuna Jõulupidu saab ühtlasi ka maja avamispeoks, siis peavad nad veel ootama. Muuseumituba on muidugi ka veel täitsa pooleli...

Piret on mulle siin kõva eeltööd teinud – nimelt kõigile siin rääkinud, justkui oleksin ma imeinimene – selline, kes oskab kõike teha ja kes on andekas igal alal – laulab, tantsib, joonistab, meisterdab, tikib, koob, õmbleb, luuletab ja teeb veel igasugu muid hulle asju, millest MUL tegelikult aimugi pole. Eile kui Rita mulle sellest rääkis, hakkasin lausa kartma, et vean nende kõikide ootusi-lootusi alt, sest tegelikult olen ma ju jube laisk ja kunstist jms-st ei tea ma ju ka mitte midagi. Minu erialaks on rohkem karaokelaulmine ja aeroobika tegemine, aga siin sellest ilmselgelt ei piisa – pean nüüd veel kümnekülgseks kunstnikuks ka hakkama. Ehh... saangi ehk ise ka targemaks! Remondiekspert ma ju juba olen!

Kuna laupäeval on jõulupidu, siis on ju vaja lastele midagi nämmat lauale panna ja mida muud ühed korralikud eesti naised muud ikka teevad kui piparkooke. Kui Te nüüd arvate, et siin on ka nii, et kõnnid poodi, ostad piparkoogitaigna ja hakkad koos lastega küpsetama, siis mõelge uuesti! Siin tuleb olemasolevatest materjalidest ka tainas ise kokku keerata! Kusjuures – vajalikud materjalid (kardemonist muskaatpähklini välja) OLID SIIN TÕEPOOLEST OLEMAS!!! Aitäh Sulle, ema, retsepti ja õpetussõnade eest!

Aga asja point on siis selles, et keerasin mina selle taigna eile hommikul kokku – üsna palju tuli...:P Miski viie kilo ringis :D:D:D Homme hakkan küpsetama! Tainas sai küll pisut liiga helepruun, aga maitseb täpselt nii nagu peab 

Fotokaga on mul veits kehvad lood – see 12 megapikseliline aparaat nimelt teeb pildid kõik nii udused, et ma ei saaks ise ka aru, mis pildil on, kui ma poleks neid pilte just ise teinud  Ma pean muidugi hirmus rõõmus olema, et Argo-poiss oma aparaadi mulle üldse jättis, aga väga kehvad pildid tulevad sellega, nii et katsuge siis mõistvad olla... Need pildid, mis on parema kvaliteediga, need on tehtud Enda aparaadiga, aga seda pole ju ka alati võtta...

Iseenesest polegi vahepeal midagi muud juhtunud. Päevad mööduvad ikka Tares, koristades... viimasel ajal ka raamatuid sorteerides. Nimelt on meile Eestist saadetud miski miljon vana raamatut, millega meie siin nüüd peame midagi asjalikku ette võtma. Ja ma nüüd olen neid seal õhtuti sorteerimas käinud, et paneks eesti autorite teosed kõik kööki riiulitele – siis seal külalistel huvitav vaadata-lugeda. Mäletate veel selliseid vanu lasteraamatuid nagu „Rongisõit”, „Suur sõnelus”, „Savipoti Tobi soovikaev”, „Pipi Pikksukk”, „Tilleprintsess” jt...

Mina isiklikult leidsin seal terve hulga Raimond Kaugveri raamatuid – nüüd on, mida pimedatel talveõhtutel lugeda. Täna avastasin sealt ka kõik Lutsu aastaajad...

Aga ega siis miskit... loodetavasti olen selle nädala lõpul juba Simferoopolis ja siis räägin Teiega seal TERVE ÖÖ!!!!!!

Seniks aga...
KalliMusiPai!!!