Raport no...???
Eile oli s6brap2ev. Ei l2inud miskip2rast just k6ige paremini
Algas ilusasti – mina koristasin maja 2ra, kaunistasin veits, peitsin laste jaoks 2ra valentinip2evakaardid ja shokolaadisydamed… Kella kolme ajal hakkasid lapsed taresse kogunema, sest kell neli pidime minema eesti seltsi vanakestele s6brap2evakinke laiali kandma (need olid siis sellised kipsist sydamed, mis lapsed olid ise 2ra v2rvinud ja ka v2ikesed kaardid juurde meisterdanud). Minu k6ige suuremad abimehed (Mihkel ja Maksim), kes tavaliselt igal pool kohal on ja kelle p2rast ma enamasti pooled 88d yleval istun (mitte et ma kurdaks!) lubasid ka suure suuga tulla, helistasid veel mitu korda, et me juba tuleme, oleme juba poolel teel… Ja meie siis ylej22nud seltskonnaga seal ootasime pikisilmi… aga keda l6ppude l6puks kohale ei j6udnudki, need olid needsamad kutid. Ma olin v2ga solvunud… Siis kui neil on minult miskit vaja, siis oskavad alati 6igel ajal kohal olla ja ilusat n2gu teha, aga kui nyyd oli vaja koos midagi sellist teha, mis v6ibolla esmaspilgul nii v2ga ei meeldi, siis nad lihtsalt ei tule kohale. Meil iseenesest l2ks lastega see yritus kenasti korda – inimesed olid r66msad. Meie k2isime m88da t2navaid, laulsime ja tantsisime…
Ja kui me siis l6puks oma ringreisilt 6htupimeduses tagasi j6udsime, siis olid needsamad torbikud muidugi juba maja juures ootamas…et saaks tuppa sooja, muusikat kuulama ja kypsiseid s88ma!!! Mina ei r22kinud nendega terve 6htu…
J2rgmine pauk, mis p2eva k6vasti muutis oli see, et keegi tarkpea kustutas fotokast 2ra k6ik need umbes sada pilti, mis me oma ringreisil tegime. Seal oli igasuguseid pilte, k6ikidest inimestest, kellele me pakke viisme, lastest ja minust koos lastega… nyyd pole enam midagi – justkui poleks meie 6ilist yritust yldse olnudki
Mida aeg edasi sedas hullemaks asi l2heb… 6htu l6ppes sellega, et yks noormees l6hkus mul suures toas yhe akna 2ra…
Igatahes saatsin ma sel 6htul k6ik lapsed kell yheksa majast minema ja lubasin ka diskole nendega mitte minna. Selle lubaduse ma kyll hiljem murdsin, sest mul oli vaja osad valentinip2evakaardid klubisse viia ja eks ma olin natu uudishimulik ka: tahtsin ikka n2ha, mismoodi siin asjad k2ivad.
Ega seal eriti midagi toimunudki. Iga kohaletulija sai pooliku sudame, millele ta siis pidi teise poole otsima, et leida inimene, kellega terve 6htu koos olla. Mina leidsin oma sydamekese kohe yles, see oli yks tydrukutest, kes alguses noortekasse ei julgenud tulla, aga nyyd vaat et iga p2ev kohal k2ib. tema nimi on Tanja, aga k6ik kutsuvad teda Putjaks ja ta on selline h2sti poisilik tydruk. Kui ma teda esimest korda n2gin, siis arvasingi, et tegemist on poisiga. Aga ta on h2sti tore… mulle v2ga meeldib.
Njaah… hiljem oli veel tantsuv6istlus paaride vahel… noh… me ei v6itnud
Pool kaks olin juba kodus ja kobisin magama.
Ait2h k6igile, kes v6tsid vaevaks mulle essemmessida…
Evar, Sinu s6num oli v2ga armas, ilusamini oleks olnud raske 8elda.
Kurb oli see p2ev natu… meeletu igatsus tekkis oma, p2ris oma s6prade j2rele… Niiii v2ga oleks tahtnud Teiega olla ja Teid kallistada…
M6te sellest, et Teie ei oleks kartnud ennast naeruv22rseks teha yleni punastes riietes koos v2ikeste lastega m88da kyla joosta ja vanakestele pakke kanda… Te oleksite seda uhkusega teinud ja ise seejuures jube r66msad olnud…
Ma armastan Teid ikka kole palju!
Homme l2hen ma kitarri ostma. Mul on linnas lausa kohting yhe internetiklubi kutiga, kes oskab inglise keelt r22kida ja kes siis ehk aitab mul seda kitarri osta. Tegelikult on seal veel kaks kutti, kes olid mind valmis aitama, need on siit meie kyla poisid, kes linnas 6pivad ja t88tavad… nii et h2tta ma loodetavasti ei j22
Rita ja Enda s6idavad ka homme Simferopolisse, et sealt siis edasi Sevastopolisse minna. Ma ei saanudki p2ris t2pselt aru, mida tegema…
Igatahes on Sergeil laup2eval synnip2ev. Kuna mutid l2hevad reisile, siis peame me seda arvatavasti Sergeiga kahekesi. Hirmus tahtmine oleks ennast ka t2itsa purju juua ja mitte kuidagi asjalik olla… Aga seda ma loomulikult ei tee… Meisterdan talle hoopis mingi salati ja ostan tordi…
Ilusat valentinikuu j2tku Teile k6igile… Et see oleks ikka h2sti kylm ja lumine…
Meil siin j2tkuvalt soojakraadid ja p2ike!
PS! Eritervitused mu armsatele pereliikmetele – Emme, Tuutu, Juss ja Jass – ma ei ole teid unustanud ja igatsen Teie j2rele meeeeleeetult!!!
Teie KrasnodarkaKristi
Algas ilusasti – mina koristasin maja 2ra, kaunistasin veits, peitsin laste jaoks 2ra valentinip2evakaardid ja shokolaadisydamed… Kella kolme ajal hakkasid lapsed taresse kogunema, sest kell neli pidime minema eesti seltsi vanakestele s6brap2evakinke laiali kandma (need olid siis sellised kipsist sydamed, mis lapsed olid ise 2ra v2rvinud ja ka v2ikesed kaardid juurde meisterdanud). Minu k6ige suuremad abimehed (Mihkel ja Maksim), kes tavaliselt igal pool kohal on ja kelle p2rast ma enamasti pooled 88d yleval istun (mitte et ma kurdaks!) lubasid ka suure suuga tulla, helistasid veel mitu korda, et me juba tuleme, oleme juba poolel teel… Ja meie siis ylej22nud seltskonnaga seal ootasime pikisilmi… aga keda l6ppude l6puks kohale ei j6udnudki, need olid needsamad kutid. Ma olin v2ga solvunud… Siis kui neil on minult miskit vaja, siis oskavad alati 6igel ajal kohal olla ja ilusat n2gu teha, aga kui nyyd oli vaja koos midagi sellist teha, mis v6ibolla esmaspilgul nii v2ga ei meeldi, siis nad lihtsalt ei tule kohale. Meil iseenesest l2ks lastega see yritus kenasti korda – inimesed olid r66msad. Meie k2isime m88da t2navaid, laulsime ja tantsisime…
Ja kui me siis l6puks oma ringreisilt 6htupimeduses tagasi j6udsime, siis olid needsamad torbikud muidugi juba maja juures ootamas…et saaks tuppa sooja, muusikat kuulama ja kypsiseid s88ma!!! Mina ei r22kinud nendega terve 6htu…
J2rgmine pauk, mis p2eva k6vasti muutis oli see, et keegi tarkpea kustutas fotokast 2ra k6ik need umbes sada pilti, mis me oma ringreisil tegime. Seal oli igasuguseid pilte, k6ikidest inimestest, kellele me pakke viisme, lastest ja minust koos lastega… nyyd pole enam midagi – justkui poleks meie 6ilist yritust yldse olnudki
Mida aeg edasi sedas hullemaks asi l2heb… 6htu l6ppes sellega, et yks noormees l6hkus mul suures toas yhe akna 2ra…
Igatahes saatsin ma sel 6htul k6ik lapsed kell yheksa majast minema ja lubasin ka diskole nendega mitte minna. Selle lubaduse ma kyll hiljem murdsin, sest mul oli vaja osad valentinip2evakaardid klubisse viia ja eks ma olin natu uudishimulik ka: tahtsin ikka n2ha, mismoodi siin asjad k2ivad.
Ega seal eriti midagi toimunudki. Iga kohaletulija sai pooliku sudame, millele ta siis pidi teise poole otsima, et leida inimene, kellega terve 6htu koos olla. Mina leidsin oma sydamekese kohe yles, see oli yks tydrukutest, kes alguses noortekasse ei julgenud tulla, aga nyyd vaat et iga p2ev kohal k2ib. tema nimi on Tanja, aga k6ik kutsuvad teda Putjaks ja ta on selline h2sti poisilik tydruk. Kui ma teda esimest korda n2gin, siis arvasingi, et tegemist on poisiga. Aga ta on h2sti tore… mulle v2ga meeldib.
Njaah… hiljem oli veel tantsuv6istlus paaride vahel… noh… me ei v6itnud
Pool kaks olin juba kodus ja kobisin magama.
Ait2h k6igile, kes v6tsid vaevaks mulle essemmessida…
Evar, Sinu s6num oli v2ga armas, ilusamini oleks olnud raske 8elda.
Kurb oli see p2ev natu… meeletu igatsus tekkis oma, p2ris oma s6prade j2rele… Niiii v2ga oleks tahtnud Teiega olla ja Teid kallistada…
M6te sellest, et Teie ei oleks kartnud ennast naeruv22rseks teha yleni punastes riietes koos v2ikeste lastega m88da kyla joosta ja vanakestele pakke kanda… Te oleksite seda uhkusega teinud ja ise seejuures jube r66msad olnud…
Ma armastan Teid ikka kole palju!
Homme l2hen ma kitarri ostma. Mul on linnas lausa kohting yhe internetiklubi kutiga, kes oskab inglise keelt r22kida ja kes siis ehk aitab mul seda kitarri osta. Tegelikult on seal veel kaks kutti, kes olid mind valmis aitama, need on siit meie kyla poisid, kes linnas 6pivad ja t88tavad… nii et h2tta ma loodetavasti ei j22
Rita ja Enda s6idavad ka homme Simferopolisse, et sealt siis edasi Sevastopolisse minna. Ma ei saanudki p2ris t2pselt aru, mida tegema…
Igatahes on Sergeil laup2eval synnip2ev. Kuna mutid l2hevad reisile, siis peame me seda arvatavasti Sergeiga kahekesi. Hirmus tahtmine oleks ennast ka t2itsa purju juua ja mitte kuidagi asjalik olla… Aga seda ma loomulikult ei tee… Meisterdan talle hoopis mingi salati ja ostan tordi…
Ilusat valentinikuu j2tku Teile k6igile… Et see oleks ikka h2sti kylm ja lumine…
Meil siin j2tkuvalt soojakraadid ja p2ike!
PS! Eritervitused mu armsatele pereliikmetele – Emme, Tuutu, Juss ja Jass – ma ei ole teid unustanud ja igatsen Teie j2rele meeeeleeetult!!!
Teie KrasnodarkaKristi
posted by kristi | 6:51 AM
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home